Art Expro

Kunstnik on Juri Goga

-31.01.2017

Maalimine

Kõik pildid on naagu fotod, ja mina is saa täpselt ööelda, kas see on hästi (et kõik on väga realistlik, detailselt jne) või mitte, et kõik joonid on nagu täpselt poolne, nagu konterjoon (все линии нарисованы будто не отрывая руки и не заходя за контур, что делает фигуру более похожей на снимок фотографии, и даже некоторые моменты плоскими, неживыми)

Arvan, et kõik portreed olid teenud nagu tellimus, rõõhutan veel kord. et pildid olid nadu foto.

Mulle meeldib, et kunstnik proovis joonistada maailmakuulusad maalid nagu Mona Lisa või Must ruut. Aga viimasel teemal ta tegi kolm tööd (эти работы продовались) -

Aga arvan, et selles ruumis on väga kasinalt töödeks. Või oli vaja võta näetuseks vähem tööd, et mulle ei meelde kuidas kinni nad olid kaaginud või näiteks mõned pildid olid põõrandal. Arvan, et see elementarselt lugupidamatu töödeks. 

Работы были приставлены чуть ли не впритык и в непопад. Мне кажется, стоило взять одну тематику, наприер только "природа/море" или только "портреты/люди на улицах" и позволить работам больше пространство, чтобы они выделялись , а не "прятались", так как глаза разбегались от того, что работы были друг на друге. А работы, которые были на полу, их было сложно разглядеть и создавали ощущение беспорядка.

Samuti tahakse rohkem pildidest teada, näiteks millal olid tööd teenud ja miks ta joonistas näiteks Mona Lisa

Rohkem pildid näitusest mul on teisel internetilehel https://www,instagram,com/clamu2702/

Kumu

Paul Delvaux.

Эта выставка оставила оставила о себе положительное впечатление, такое граммотное расположение картин по тематикам и стилям, даже страшно представить, сколько времени заняло у художника. Все работы были стильно оформлены в рамочки разных стилях, но при этом это было сделано со вкусом. Освещение на картинах были хорошими.  Каждая его работа показалась мне загадочной и скрытой.

Вначале с правой стороны были картины больших размеров тёплых тонов, с дымом, некой загадочностью, контраст светлого неба и темного города. В то время как с левой стороны на стене в ряд можно было заметить маленькие работы в виде незаконченных эскизов . Будто сделаны на легкую руку, вырисовывая только некоторые детали.

После особое внимание картинам была уделена женщинам, их обнаженной красоте, спокойствие, уверенности и умиротворении.  Здесь изображенное небо является спокойным и чистым.

Особо запомнилась картина с женщиной у окна, которая повернута нам спиной. Если внимательно присмотреться, то бортик впереди сидуэта женщины, а значит она как бы на улие, а не внутри дома. Открытое окно, повернутое тело к улице и протянутые туда же руки будто говорят, что девушку что-то тянет туда. Возможно это свобода и познания чего-то нового, неизведанного, а может к чему-то старому и давно забытому. Могу сказать точно, что карина вызвала у меня ощущения тепла и интереса.

Еще одна работа с изображением леса не менее интересна и задается много вопросов. Например, что это за светлый силует на берегу? Если это чеовек, о как он оказлся здесь? А может это мифическое существо?

В целом считаю, что подобную выставку стоит посетить несколько раз, так как много тщательно проработанных работ и с первого раза сложно всё запомнить/разглядеть/обратить сразу внимания. Это одна из лучших выставок.

В остальном выставка Куму напоминала аха центр в Тарту, где ты тоже можешь дотронуться и повлиять на экспонат. Считаю это уникальным, так как и взрослые с большим интересом готовы в этом участвовать, проверить свою силу или ловкость, страх высоты.

Meksvideo Fotonäitus

Kõik värvifotograafiad  olid allrühmadeks, teemadeks, värvigammadeks  jaotanud. Kujundus oli ilusti jäätanud pildid mustade raamadega. Igal pildil on oma nimetus, nurka suruvad.

Tema tööde temaatika on väga lai, kuid põhiliselt on ikkagi kujutatud inimesi, loodus, meie linn.

Pildid välja panenud silmaseis, mis oli väga mugav. Kuid sisseõnnistamine oli halb.
Samuti leht autorist oli nii väike, et oli märkamatu. Aga oli kunstniku raamatusoovitus keskel ja igal on võimalik tagasisse midagi kirjutada

Rohkem pildid näitusest mul on teisel internetilehel https://www,instagram,com/clamu2702/

Все фотографии разделены на подгруппы, по темам, по цветовой гамме. Оформление в чёрной рамочке(паспарту) красиво сочетается и объединяет фотографии, выделяя название на белой бумаге с краешку под каждой фотографии.

Было удобно рассматривать картины, работы повешены на уровне глаз,  между ними приличное расстояние (если много народу, то никто друг другу мешать не будет, не будет столпотворения ).

Отдельный лист при входе с описанием биографии и сайта автора был не особо пиметен, хотелось бы читать информацию на более большом формате, чтобы не напрягать зрение.

Освещение в помещении также не очень удачное, тусклое. За это конечно отвечает не сам художник, но из-за этого глазам было неприятно и некоторые фотографии были даже в тени.

Понравилось то, что фотографии больших размеров, с насыщеными цветами, со своей атмосферой. Также на фотографиях много узнаваемых мест Эстонии: руму, старый город, кадриорг, иподром. Другой ракурс  и атмофера так родных и знакомых мест заставляет остановится и рассмотреть пвнимательнее.

На видном месте лежала книга пожеланий, так что можно было смело оставлять своё мение, критику и пожелания автору.

Vaikus. Pimedus. Kui me teame, mis oli, kas me teame, mis tuleb?

Rahvusvaheline näitus Tallinna Kunstihoones toob kokku üheksa kunstniku tööd, mis räägivad ideaalse maailma lootusest ja kujutlusest, aga ka alati paratamatust muutusest ja ideoloogilisest läbikukkumisest

Osalevad kunstnikud: Neïl Beloufa (FR), Kennedy Browne (IE), Phil Collins (GB/DE), Jaana Kokko (FI), Holger Loodus (EE), Kristina Norman (EE), Anna Škodenko (EE), Andres Tali (EE), Anu Tehver (EE)

Kuraator: Anneli Porri

https://vimeo.com/194033334

Tallinna Kunstihoones rahvusvaheline fotonäitus

See sellel näitusel olid fotod, kus igal pildil oli jäädvustatud mingi hetk, mis reaalses elus võinuks jääda märkamatuks.

Selliste fotode saamiseks kasutatakse automaatpildistamist ja õige foto leidmine suurest fotode, nõuab meisterlikukst. Iga pilt hämmastab nii oma täpsuse, kui ka samal ajal harutatusega. Vaadates neid fotosid tekib tunne, et foto kohe-kohe hakkab elama. Seistes nende fotode ees, mind valdas rahu ja tundus, nagu oleksin ise seal olnud.

Riigikogu näitus

Oli riigikogus avatud Okupatsioonide muuseumi näitus “Ründed ja rändedˮ. Näitus tutvustas eestlaste ja põliste Eesti vähemusrahvuste käekäiku möödunud sajandi algusest tänapäevani.

Näitus “Ründed ja rändedˮ selgitab, millised vähemusrahvused on möödunud sajandi jooksul Eestit oma koduks pidanud. Kirjeldatakse, kuidas erinevad rahvusgrupid Eestisse jõudsid ja siia püsima jäid või vastupidi, miks ja kuidas inimesed Eestist lahkuma on pidanud.

“1918. aastal välja kuulutatud iseseisva Eesti Vabariigi põhielanikkonna moodustasid enamjaolt eestlased (88,2%), kuid Eesti ei olnud monoetniline maa. Siin elasid ka mitmete teiste rahvuste kogukonnad, nagu venelased, baltisakslased, rootslased, juudid, ingerisoomlased, lätlased, mustlased (romad), valgevenelased ja ukrainlased,” iseloomustab näitust Okupatsioonide muuseumi juht Merilin Piipuu, “seega on näitus äärmiselt informeeriv justnimelt kontekstis, kus vihakõne teistsuguse vastu peaaegu iga päev meie leheveergudel või teistes meediakanalites pead tõstab”, lisas Piipuu

.

Eesti rahvastikku ja kultuurilist mitmekesisust muutsid aga oluliselt Teine maailmasõda, mobilisatsioonid, küüditamised, põgenemised ja sõjajärgne tööstusimmigratsioon. Näitus annab ülevaate, kuidas need sündmused eestlaste ja kõikide siin elanud vähemusrahvuste saatust mõjutasid.

Näituse valmimist toetasid: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

Näitust saab külastada 27. novembrini tööpäeviti kell 10-16. Toompea lossi pääsemiseks on vaja esitada pildiga isikut tõendav dokument.

Flo Kasearu majamuuseum

Tsitaat Flo Kasearu magistritöö kirjalikust osast on "Mis saab meist (kui me ise endale majamuuseume ei püstita)?»

 Isiklik majamuuseum on Kasearu loomingus mitmes mõttes ambitsioonikas samm edasi, püüe laveerida "kunsti ja elu" vahepeal ning kehtestada end kokkuvõttes uue tervikuna. Lisaks kõigele sellele on tegemist ka veel praeguseks hetkeks juba edukalt kaitstud magistritööga Eesti Kunstiakadeemias, juhendajaks samuti hiljuti endale muuseumi (s.o Tartu Kunstimuuseumi) juhtida saanud Rael Artel.

Muuseumis eksponeeritakse kunstniku täiesti uusi, perekonna majast ja kodust inspireeritud teoseid ja keskkondi, aga ka vanemaid videotöid.

Flo Kasearu miljööväärtuslik majamuuseum asub Pelgulinna vaiksel kõrvaltänaval hubases puitmajas. Kunstnik avab oma kodu külastajatele, kellel on võimalus saada elamusterikkalt osa tema kodustuudio loomingulisest atmosfäärist. Isikumuuseumina pöörab FKM suurt tähelepanu kunstniku loomingulise natuuri ja keskkonna vahelistele suhetele.

Maja kaheksas korteris, pööningul ja keldris on püsivalt eksponeeritud kunstiteosed, esemekogu ning arhiiv. Ekspositsiooni keskse telje loob muuseumi maja ise, samuti uurib noor kunstnik sotsiaalse tundlikkusega kodu, kodutuse, koduigatsuse ja kinnisvara omamisega seotud emotsioone. Muuseumi aias on vabaõhuinstallatsioonid ja meisterdamisnurgad lastele. Muuseumi avamisega tähistatakse ühtlasi ka Flo Kasearu sünnipäeva.

Muuseumis eksponeeritakse kunstniku täiesti uusi, perekonna majast ja kodust inspireeritud teoseid ja keskkondi, aga ka vanemaid videotöid.

Flo Kasearu miljööväärtuslik majamuuseum asub Pelgulinna vaiksel kõrvaltänaval hubases puitmajas. Kunstnik avab oma kodu külastajatele, kellel on võimalus saada elamusterikkalt osa tema kodustuudio loomingulisest atmosfäärist. Isikumuuseumina pöörab FKM suurt tähelepanu kunstniku loomingulise natuuri ja keskkonna vahelistele suhetele.

Maja kaheksas korteris, pööningul ja keldris on püsivalt eksponeeritud kunstiteosed, esemekogu ning arhiiv. Ekspositsiooni keskse telje loob muuseumi maja ise, samuti uurib noor kunstnik sotsiaalse tundlikkusega kodu, kodutuse, koduigatsuse ja kinnisvara omamisega seotud emotsioone. Muuseumi aias on vabaõhuinstallatsioonid ja meisterdamisnurgad lastele. Muuseumi avamisega tähistatakse ühtlasi ka Flo Kasearu sünnipäeva.

Flo@flokasearu.eu.

Kunst valitseb

Näitus Tallinna raekojas 5.juunist - 5.oktoobrini 2015: Euroopa vanade meistrite šedöövrid 15.-17.sajandist.

2015.a. suvel valitseb raekojas kunst. Ekspositsiooni kuuluvad kõrgetasemelised originaalteosed maailmakuulsatelt kunstnikelt nagu Pieter  ja Jan Brueghel, Lucas Cranach, Albrecht Dürer, Peter Paul Rubens, David Teniers, Jakob von Hulsdonck, Jacob Savery,  Jan Massys jpt.  Sellisel tasemel ja sellisel hulgal originaalloomingut – üle 90 maali – ei ole Eestis varem esitletud.

Kõik näitusel eksponeeritud teosed on originaalid ning pärit erinevatest erakollektsioonidest üle maailma. Teosed on läbinud tunnustatud kunstispetsialistide ekspertiisi ning kõigi kohta on olemas põhjalik päritolu ja kuuluvuse ajalugu.

Näitus hõlmab tervet raekoda, selle tarbeks on ehitatud spetsiaalne siseinstallatsioon. Kujunduses on kasutatud spetsiaalset valguslahendust, mis võimaldab suunata valguse teostele täpselt raamist raamini, tekitades efekti, nagu oleksid maalid illumineeritud.

Näituse koostas Art-Life Projekt (Tallinn), Kunstberatung Zürich AG tütarettevõte Eestis. Näituse kujundas Julien Boaretto (Pariis).

Näitus on avatud 5.juunist 5.oktoobrini 2015 kell 9.30-17.30, viimane sissepääs kell 17.00. Kunstihuvilistel soovitame kindlasti rohkem aega varuda ja külastamist mitte viimasele minutile jätta - imelist kunsti üle 90 teose jagub raekoja kahele korrusele ning tõelisele kunstisõbrale jääb poolest tunnist kindlasti väheks. Keskmine külastaja veedab raekojas 1-1,5 tundi, tõsisematel huvilistel kulub 2-3 tundi. Kõige rahvarohkem külastusaeg on harilikult laupäeviti vahemikus kell 12-14.

Maalide eksponeerimiseks on ehitatud kergseinad, sealhulgas kodanikesaali ja raesaali. Seetõttu on raekojas liikumis- ja vaatlemisruumi vähem ning enamus istekohti on kadunud. Sellega seoses on rühmade suurus,  mida raekoda saab vastu võtta, max 20 inimest. Rühmakülastusteks on vaja aeg eelnevalt kinni panna e-mailil raekoda@tallinnlv.ee. Loe lähemalt siit.

Erinevalt varasemast ei saa me külastajaid vastu võtta väljaspool lahtioleku aegu. Samuti ei saa raekojas sel ajal korraldada kontserte ega vastuvõtte.

Meedia:  Juhan Maiste "Püha kunst ja selle tõde"

Koduleht:

http://artrules.ee/et/

BRUEGHEL, CRANACH, DÜRER, RUBENS, TENIERS, HULSDONCK, SAVERY, MASSYS jt.

ORIGINAALTEOSED ERAKOLLEKTSIOONIDEST ÜLE MAAILMA.

Must ja valge

Tallinna V Rahvusvaheline Joonistustriennaali näitus “Must ja valge” Tallinna Kunstihoones

Repro: Jüri Arrak. Piir. Söejoonistus, 2015

Tallinna V Rahvusvaheline Joonistustriennaal “Must ja valge” näitab viimase kolme aasta joonistusi üle maailma. Näitus on Tallinna Kunstihoones avatud kuni 27. septembrini 2015.

Näituse avatakse 21. augustil kell 18.

Ainult joonistamisele pühendatud suurnäituse eesmärk on fikseerida joonistamise kui kunstipraktika seis, teha kokkuvõte möödunud kolmest aastast ja leida ka teid valdkonna edasi arendamiseks.

“Joonistamine on märkamatult muutunud kaasaegse kunsti lahutamatuks osaks ja tõsiseltvõetavaks väljendusvahendiks, mis liigub paindlikult meid saatvate muutuste kõrval,” ütleb joonistustriennaali vedaja Loit Jõekalda. Ta rõhutab, et joonistusel kui esmasel kujutava kunsti liigil on võime toimida kaasaegse elu sünkroontõlkena, mis pidevalt kohaneb hetkel olulisema keelekasutusega. Jõekalda võrdleb joonistamist visuaalse keelega, mille abil saab edastada sõnumeid ja mis suunavad vaatama, kuulama ja mõistma.

Joonistamine on liikunud 2000. aastatel kontseptuaalseks protsessipõhiseks kunstiks, saades kuraatorinäituste, rahvusvaheliste suurnäituste pärisosaks ja olles ka mõistmise sillaks vana ning uue vahel.

Seekordse triennaali teema on must ja valge. “Itaaliakeelne termin chiaroscuro tähendab kontrasti tumeduse ja heleduse, valguse ja varju vahel ning see annab lamedale pinnale vormi ja fookuse,” selgitab kunstnik Britta Benno joonistustriennaali teema lähtepunkte. “Kutsusime kunstnikke mängima erinevaid stsenaariume musta ja valge, elu ja surma ning nende kõikvõimalike kromaatiliste ja akromaatiliste vaheakordidega.”

Tallinna Rahvusvaheline Joonistustriennaal toimub sel suvel viiendat korda, autoreid on 26 riigist. Näitused toimuvad augustis-septembris Tallinna Kunstihoones, Vabaduse galeriis, EKA galeriis, Disaini- ja Arhitektuuri galeriis ning Viinistu kunstimuuseumi galeriides. Triennaali rahvusvaheline seminar  toimub Viinistu kunstimuusemis.

Triennaali toimkond: Britta Benno, Kaarel Eelma, Sirja-Liisa Eelma, Inga Heamägi, Loit Jõekalda, Elin Kard, Merike Sule-Trubert, Maria-Kristiina Ulas.

Näitusel osalevad:

Dieter Josef, Josefien Cornette, Judith Duchêne, Philippe Briade, Fxstg, Madeline Deriaz, Mirjam Aimla, Jüri Arrak, Britta Benno, Evelyn Grzinich, Albert Gulk, Ulvi Haagensen, Hannah Harkes, Inga Heamägi, Gudrun Heamägi, Maie Helm, Jarõna Ilo, Anna Litvinova, Anu Juurak, Virge Jõekalda, Jüri Kask, Nestor Ljutjuk, Kaili Angela Konno, Kuzja Zverev, Kreeta Käeri, Tarrvi Laamann, Laurentsius, Heikki Leis, Ülle Marks, Raul Meel, Mall Nukke, Maarja Nurk, Enno Ootsing, Tauno Ostra, Jaanika Peerna, Mark Antonius Puhkan, Aapo Pukk, Anu Purre, Kaisa Puustak, Matti Pärk, Irma Isabella Raabe, Lilli-Krõõt Repnau, Lembe Ruben, Reti Saks, Feliks Sarv, Sofya Smirnova, Krista Zimm, Jaan Toomik, Maria Kristiina Ulas, Ragne Uutsalu, Valeri Vinogradov, Mare Vint, Marje Üksine, Pirkko Holm, Gryta Radozlav, Tarja Teräsvuori, Joly Laurie, Charlotte Barry, Elodie Lemerle, Frederic Messager, Julien Morel, Lorenz Louise Landoise, Ludivine Venet, Marie Courdavault, Pascal Hugonet, Quentin Arepo, Remy Groussin, Sean Fangous, Stephanie Smalbeen, Thomas Dussaix, Susmar Pinango, Yvonne Calsou, Jessica Soueidi, Eugenia Gortšakova, Kumar Ankur, Barbara Fragogna, Pamela Radino, Liena Bondare, Kate Serzane, Klavs Upaciers, Dana Vasiljeva, Greta Grendaite, Gintarė Marčiulynaitė, Sol Kjøk, Anna Nikiforova, Olga Orel, Sergei Pshizov, Ljubov Serova, Asya Sukmanova, Blažej Baláž, Mária Balážová, Eliska Kovacikova, Juan Perdiguero, Jaak Poom, Ahmed Modhir, Sara Riesenmey

Lähemalt joonistustriennaalist: http://joonistustriennaal.blogspot.com/

3DL - arhitektuursed algoritmid ja ideed ruumis

4.-15. septembril toimus Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia poolt näitus " 3DL - arhitektuursed algoritmid ja ideed ruumis ", kus tutvustatakse uusi suundi ja tehnoloogiaid arhitektuuris. Näitusel on näidatud milliseid uusi võimalusi ning lahedusi saab tänapäeval arhitektuuris rakendada.

Näitusel on esitatud arhitektide Martin Melioranski, Renee Puusepa EKA teadur, Paco Ulman, Kaiko Kivi, Kristjan Männigo ja Riho Kerge tööd.Näitusel esitletakse 2010-2015 loodud makette, videoid ning prototüüpseid tarkvaralahendusi, mis on väljavõtteks erinevatest objektidest, koostööprojektidest ja uurimustest. Eesmärgiks on tutvustada problemaatikat, mis tekib uudsete ruumikontseptsioonide ja tehnoloogiate rakendamisel arhitektuuris ja ehitatud keskkonnas laiemalt.

 Näitusel on eksponeeritud nii hõljuvad objektid, interaktiivsed robootilised seadmed, 3D-prinditud, laserlõigatud ja kompleksse geomeetriaga katsemaketid kui ka uudsed ja originaalse ülesehitusega arhitektuursed tarkvaralahendused.

Näitus pakkus mulle suurt huvi, sest oli palju huvitavaid ja omapäraseid arhitektuurilisi lahengusi. Meeldejav oli arhitektorite rühma töö, milles teostajad uurisid võimalusi, kuidas luua kaubanduskvartalisse avalik funktsioon ilma hoonet ehitamata. Projekt tegeleb hoonete fassaadide strateegiaga, luues hoone väliskihile uusi funktsioone. Lisaks galeriiruumile vastab kvartal ka kõikidele tavapärastele avaliku ruumi funktsioonidele. Maketi valmistamisel on kasutatud laserlõikust, viiner on kihiti liimitud.

Väga huvitav oli Tallinna tänavavalgustuste intensüvsuse kaart, mis mulle meenutas lendavalt mesilast. Selle töö autorid Damiano Cerrone, Kristjan Männigo, Daniel Giovannini ja Helen Pau uurisid seoseid tänavavalgustuse intesüvsuse ja ruumilise ligipääsetavuse

ja ruumilise legepääsetavuse vahel. Tänavatöötasid välja sensorseadme prototüübi Arduino. Mõõtmiseid teostati öö pimedamatel tundidel.

Oli rõõmustav näha, et on püütud leida lahendust Pirita kloostri lae valmimiseks. Kloostri lae prototüüp on valmistatud puuklotsidest, sukavarrastest, kumminiidest ja seebist. Selle konstuktsiooni abil saab suunata valgust ja heli. Dünaamiliste moodulite kontsepsioon on mõeldud samaaegselt nii ruumi lae vormi kui valgustingimuste muutmiseks.

 Näitusel oli veel suur hulk põnevaid tõid ja on tore tõdeda, et Kunstiakadeemia lõpetajad on nii fantaasirikkad ja andekad inimesed. Arvan. et näitus pakub kõigile arhitektuurihuvilistele palju meeldivaid elamusi.