3DL - arhitektuursed algoritmid ja ideed ruumis

4.-15. septembril toimus Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia poolt näitus " 3DL - arhitektuursed algoritmid ja ideed ruumis ", kus tutvustatakse uusi suundi ja tehnoloogiaid arhitektuuris. Näitusel on näidatud milliseid uusi võimalusi ning lahedusi saab tänapäeval arhitektuuris rakendada.

Näitusel on esitatud arhitektide Martin Melioranski, Renee Puusepa EKA teadur, Paco Ulman, Kaiko Kivi, Kristjan Männigo ja Riho Kerge tööd.Näitusel esitletakse 2010-2015 loodud makette, videoid ning prototüüpseid tarkvaralahendusi, mis on väljavõtteks erinevatest objektidest, koostööprojektidest ja uurimustest. Eesmärgiks on tutvustada problemaatikat, mis tekib uudsete ruumikontseptsioonide ja tehnoloogiate rakendamisel arhitektuuris ja ehitatud keskkonnas laiemalt.

 Näitusel on eksponeeritud nii hõljuvad objektid, interaktiivsed robootilised seadmed, 3D-prinditud, laserlõigatud ja kompleksse geomeetriaga katsemaketid kui ka uudsed ja originaalse ülesehitusega arhitektuursed tarkvaralahendused.

Näitus pakkus mulle suurt huvi, sest oli palju huvitavaid ja omapäraseid arhitektuurilisi lahengusi. Meeldejav oli arhitektorite rühma töö, milles teostajad uurisid võimalusi, kuidas luua kaubanduskvartalisse avalik funktsioon ilma hoonet ehitamata. Projekt tegeleb hoonete fassaadide strateegiaga, luues hoone väliskihile uusi funktsioone. Lisaks galeriiruumile vastab kvartal ka kõikidele tavapärastele avaliku ruumi funktsioonidele. Maketi valmistamisel on kasutatud laserlõikust, viiner on kihiti liimitud.

Väga huvitav oli Tallinna tänavavalgustuste intensüvsuse kaart, mis mulle meenutas lendavalt mesilast. Selle töö autorid Damiano Cerrone, Kristjan Männigo, Daniel Giovannini ja Helen Pau uurisid seoseid tänavavalgustuse intesüvsuse ja ruumilise ligipääsetavuse

ja ruumilise legepääsetavuse vahel. Tänavatöötasid välja sensorseadme prototüübi Arduino. Mõõtmiseid teostati öö pimedamatel tundidel.

Oli rõõmustav näha, et on püütud leida lahendust Pirita kloostri lae valmimiseks. Kloostri lae prototüüp on valmistatud puuklotsidest, sukavarrastest, kumminiidest ja seebist. Selle konstuktsiooni abil saab suunata valgust ja heli. Dünaamiliste moodulite kontsepsioon on mõeldud samaaegselt nii ruumi lae vormi kui valgustingimuste muutmiseks.

 Näitusel oli veel suur hulk põnevaid tõid ja on tore tõdeda, et Kunstiakadeemia lõpetajad on nii fantaasirikkad ja andekad inimesed. Arvan. et näitus pakub kõigile arhitektuurihuvilistele palju meeldivaid elamusi.